Universidade Dili (UNDIL), reprezenta husi Reitór, Profesór Dr. José Agostinho da Costa Belo Pereira, aprezenta artigu ida iha “Simeira League of Tropical Universities (LTU) 2026,” ne’ebé akontese iha loron 20 fulan-Maiu tinan 2026, iha Haikou, Provínsia Hainan, Repúblika Populár Xina.
Enkontru internasionál importante, ho tema “Konetividade Intelijente, Futuru Fahe: Misaun no Inovasaun Universidade sira-nian iha Era Dijitál,” hetan partisipasaun husi universidade sira husi Kamboja, Xina, Nijéria, Malázia, no Timor-Leste (UNDIL).
Simeira League of Tropical Universities (LTU) 2026 konstitui plataforma estratéjiku nivel aas ida ne'ebé halibur líder universitáriu sira, peskizadór sira, no polítiku sira hosi rejiaun tropikál sira hodi diskute futuru ensinu superiór nian iha era dijitál.
Universidade Dili partisipa iha fórum internasionál ida-ne’e ba dala uluk, hodi marka pasu istóriku ida iha ninia estratéjia internasionalizasaun no reforsu institusionál.
Tema sentrál – ‘Konetividade Intelijente, Futuru Fahe’ – destaka nesesidade ba integrasaun teknolójiku, inovasaun akadémika, no kooperasaun multilaterál nu'udar pilar fundamentál sira hodi rezolve dezafiu globál sira hanesan mudansa klimátika, dezigualdade dijitál, seguransa ai-han, no dezenvolvimentu sustentável.
League of Tropical Universities(LTU) maka aliansa akadémika internasionál ida ne'ebé kria ho objetivu atu promove kooperasaun sientífika no edukasionál entre instituisaun sira ne'ebé lokaliza iha rejiaun tropikál sira. Ninia misaun foka ba kriasaun rede kolaborativa sira ne'ebé bele dudu peskiza aplikada, mobilidade akadémika, no dezenvolvimentu sustentável.
LTU funsiona hanesan plataforma multilaterál ida ne'ebé fasilita parseria estratéjiku sira, projetu peskiza konjuntu sira, no inisiativa inovasaun teknolójiku nian ne'ebé adapta ba realidade sosioekonómiku sira hosi nasaun tropikál sira.
Rejiaun tropikál sira hasoru dezafiu estruturál kompleksu sira, inklui vulnerabilidade klimátika, presaun demografia, dezigualdade dijitál, no limitasaun sira iha asesu ba finansiamentu sientífiku. Iha kontestu ida-ne'e, universidade sira hala'o papél krusiál ida nu'udar sentru sira ba produsaun no inovasaun koñesimentu nian.
Tanba ne'e, transformasaun dijitál ensinu superiór nian sai hanesan prioridade globál ida, ne'ebé ezije modernizasaun kurrikulár, integrasaun Intelijénsia Artifisiál, dijitalizasaun administrativa, no espansaun ensinu híbridu no distánsia.
'Smart Connectivity' refere ba aplikasaun estratéjiku teknolojia dijitál sira iha jestaun universitáriu, ensinu, peskiza, no kooperasaun internasionál. Ida-ne'e inklui uza plataforma dijitál sira, análize ba dadus akadémiku sira, no kolaborasaun virtuál transnasionál.
Konseitu ‘Shared Future’ subliña responsabilidade koletiva, solidariedade akadémika, no kompromisu komún ba dezenvolvimentu sustentável.
Prezensa Universidade Dili nian reprezenta marku istóriku ida iha ninia trajetória institusionál. Partisipasaun permite estabelesimentu kontaktu estratéjiku sira ho universidade sira iha Ázia, Áfrika, no Amérika Latina.
Enkontru bilaterál esploratóriu sira hala'o ho hanoin atu asinatura sira iha futuru ba Memorandu Entendimentu (MoU), kooperasaun sientífika, no mobilidade akadémika.
Partisipasaun husi Universidade Dili kontribui ba fortalesimentu sistema ensinu superiór nasionál, promove transferénsia koñesimentu, inovasaun teknolójika, no aliñamentu ho padraun internasionál.

